Mootorikütuste hinnad Võrus selle nädala teisipäeva, 29. septembri lõuna ajal. Foto: Vidrik Võsoberg

Järjest kallinev mootorikütuste liitrihind lööb kõige valusamini maaelanikke, eriti neid, kel pood kaugel ja vaja sagedamini arstiabi. Kagunurga maainimestel on riigi viimase aja sammudest jäänud mulje, et maarahvas võikski linna kolida.

Kurenurme külast on Võrru 25 kilomeetri ringis. Külaseltsi juhatuse liige Laine Rehkli sõidab iga nädal korra linna toidupoodidesse ja mõnikord abikaasaga arsti juurde. Tal kulub Võrru ja vajadusel ka abikaasaga Tartusse arsti juurde sõitude peale kuus 40‒50 liitrit diislikütust, mille liiter maksab juba üle kahe euro. Tal on jäänud mulje, et riik tahab osa maainimestest linnadesse sundida.

„See, et valitsus on kütuseaktsiisi langetamise vastu, mõjub laastavalt enamiku Eesti keskmise ja madala sissetulekuga inimeste rahakotile. Paljudes meie linnades saavad elanikud tasuta ühistranspordis sõita, aga maaelanikud peavad selleks, et arstile ja poodi pääseda, kütuseaktsiisi maksma. Paljud riigid, ka meie lähinaabrid Läti ja Leedu, plaanivad kütuseaktsiisi langetada, meie valitsus on jäigalt vastu,” on Rehkli pahane selle peale, et Eesti valitsejad ei mõtle üldse oma elanike toimetulekule. Ta lisas, et valitsus mõtleb meie peale vaid siis, kui on vaja järjekordselt makse tõsta.

Tiia Kivesti on pensionärist väikeettevõtja Setomaa vallas Võõpsu külas. Tosin aastat tagasi moodustas ta toimetuleku toetamiseks OÜ Marjarull.

„Hinnatõusude juures muutub maal elamine aina luksuslikumaks ja tekib küsimus, kas enamik maainimestest peaks hakkama saamiseks linna kolima. Minul on kuus kilomeetrit poodi Räpinasse, kuhu sõidan autoga. Kõik paraku ei ole ka maal autoinimesed,” rääkis Kivesti ja lisas, et poodi sõidud on kallinenud kütuse tõttu samuti kulukamad.

Väikeettevõtjana saab ta firmaga seotud sõitudelt 50 senti kilomeetrilt tagasi, kuid kuna tema ettevõtte käive on pisike, ei saa ta kõiki osaühingu sõite päevikusse märkida. Osa firmaga seotud sõite teeb Kivesti bussiga.

„Selleks et näiteks Võrru Uma Mekile kuluva sinna- ja tagasisõidu rahast osa tagasi saada, pean sõidupäevikut, kuhu tuleb vajalikud spidomeetri näidud kirjutada. Kuna pean kuivatatud marjapüree pakikesi viima kaks korda aastas laboratooriumi Tartusse, teen need sõidud liinibussiga,” selgitas ta.

Kuid on ka neid, keda kütuse hind puudutab vähe. Võrumaalane Aivo ütles, et teda kütusehind ei häiri, sest ta ei sõida autoga kuigi palju: „Pensionärina sõidan autoga vähe, kuus kulub bensiinile alla 100 euro.”

Enamikul on järjest raskem hakkama saada
Põlva vallavolikogu aseesimees Tarmo Tamm ütles, et kütusehinna tõus mõjutab ka omavalitsusi, sest kõik energiahinnad on omavahel seotud ja iga liigi hinnatõus võtab valla rahakotist suure raha. „Koolimaju ei saa ju talveperioodil kütmata jätta,” tõi ta näiteks.

Tamm teab, et inimestel on juba praegu raske hakkama saada, kütteperioodil saab see veelgi raskem olema, kuid mitte kõigil. „Eestis ei ole 15‒20 protsendil elanikest hakkama saamisega probleeme, kuid ülejäänutel on järjest raskem ehk lõhe toimetulijate ja sellega kimpu jäävate vahel süveneb. Kui valitsus mõtleks elanike kõigile gruppidele, peaks enamik elanikest ise hakkama saama,” tõdes ta.

Tamme sõnul puudub valitsusel ka hindade tõstmisel loogika: „Kütuseaktsiisi tõstmisel väheneb tarbimine ja laekub ka vähem käibemaksu.”

Kui kütuseliitri hinnavahe Läti ja Eesti vahel hakkab küündima 20 sendini, sõidavad paljud inimesed tankima Lätti. Lisaks sellele on seal ka esmased toidukaubad, nagu värske liha, leib, kanamunad ja piim, madalama käibemaksuga.

Tamm tunnustas lõunanaabrite valitsust, sest nad mõtlevad ka tagasihoidlikuma rahakotiga elanikele.

Valgalase Enno sõnul on siiani lõunanaabrite juures mootorikütuste hind olnud kõrgem kui meil. Ta ei riski ennustada, kas ja kui palju valgamaalasi hakkab Valkas tankimas käima, kui meie valitsus kütusekulude vähendamiseks midagi ette ei võta.

„Ühe-kahesendise hinnavahe juures ei hakka ma Valka tankima sõitma, aga kui lõuna pool tuleb liitrilt juba ligi kümme senti vähem maksta, on asjal jumet, seda enam, et vahemaa on lühike,” kõneles ta ja lisas, et eks sügiskuud näitavad, kuidas edasi toimida. Kuid ta on Läti numbrimärgiga autosid näinud ka Eesti poolel tankimas. Valga linnas on viis tanklat.

Häid sõnu ei saa Enno öelda Tartus asuva Toyota esinduse kohta, kus tal Toyota omanikuna on kohustus garantiiajal käia. „Kui auto juures on vaja teha midagi, mis ei kuulu garantii alla, näiteks klotsid vahetada, on see poole kallim kui Valgas asuvas töökojas,” märkis ta.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 01/10/2026 09:23:50