Suvine taevas ja maastik juunikuus Põlvamaal. Foto: LL

Augustiga sai läbi viimane meteoroloogiline suvekuu ja aeg on teha kokkuvõtteid. Ülevaates Eesti meteoroloogilisest suvest vaatame otsa suvekuude ehk juuni, juuli ja augusti ilmanäitajatele. 2026. aasta suvi oli normiga võrreldes veidi soojem, sajusem ja päikesevaesem.

Õhutemperatuur
Suve keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 16,8 °C (norm 16,4 °C). Soojemaid suvesid on olnud 24 ja tänavusest jahedamaid 78 aastat. Sama soe on suvi olnud veel kahel aastal – 2014 ja 2019.

Suve keskmisena oli kõige soojem Pärnus, kus õhutemperatuur oli 17,7 °C (norm 17,0 °C).
Suve keskmisena olid kõige jahedamad Kuusiku ja Pakri seirejaam, kus õhutemperatuur oli vastavalt 16,4 °C (norm 16,0 °C) ja 16,4 °C (norm 16,2 °C).

Maksimaalne õhutemperatuur oli 29,7 °C, mis mõõdeti 29. juunil Valgas. Sama kõrgele tõusis temperatuurinäit ka juulis – Narvas 11. juulil ja Viljandis 31. juulil.

Minimaalne õhutemperatuur mõõdeti Kuusikul 2. juunil, mil öine miinimum langes 3,8 °C-ni.

Suvekuudest oli vaid juuni normist soojem. Juuli oli normist veidi jahedam ning august täpselt normikohane.

Kõige soojem suvekuu oli juuli, kuigi kokkuvõttes jäi see normist jahedamaks. Juuli esimesel ja viimasel kolmandikul valitses aastate keskmisest jahedam ilm, teine dekaad kujunes aga tavapärasest soojemaks. Juuli Eesti keskmine õhutemperatuur oli 17,4 °C (norm 17,8 °C).

Juuni oli küll normist soojem, kuid kolmest suvekuust siiski kõige jahedam. Juuni esimesel ja viimasel kolmandikul valitses aastate keskmisest soojem, teisel kolmandikul aga jahedam ilm. Juuni Eesti keskmine õhutemperatuur oli 16,3 °C (norm 14,8 °C). Alates 1922. aastast on juuni veel soojem olnud 17 aastal. Sama soe oli juuni näiteks ka 1972. aastal.

Kuigi augustis oli ülekaalus aastate keskmisest jahedam ilm ning vaid üksikud päevad olid tavapärasest soojemad, kujunes kuu keskmine õhutemperatuur täpselt normikohaseks. Eesti keskmine õhutemperatuur augustis oli 16,7 °C (norm 16,7 °C).

Sel suvel registreeriti vaid Lõuna-Eestis üks lühike kuumalaine. Kuumalaine ajal, 28.−30. juunil, tõusis maksimaalne õhutemperatuur Võrus kolmel päeval +27 °C-ni või kõrgemale.

Troopilisi öid oli sel suvel vaid üks ning see esines juulis Edela-Eestis. Juunis ja augustis troopilisi öid ei olnud.

Sademed
Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 262 mm, norm on 218 mm (s.o 120% normist). Arvestatuna 1922. aastast on tänavune suvi sademete rohkuselt 15. kohal. Sama sajune oli näiteks 1943. aasta suvi.

Suve keskmisena oli kõige sajusem koht Võru, kus sadas 342 mm (norm 238 mm ehk 144% normist).

Kõige kuivem oli Ristna, kus sadas 155 mm (norm 175 mm ehk 89% normist).
Päevi, mil sadas 0,1 mm ja enam, oli Ruhnus 35 ehk sademeid oli veidi rohkem kui kolmandikul päevadest. Kõige enam oli selliseid päevi Väike-Maarjas, 55 päeva ehk enam kui pooled suvised päevad olid vähemate või enamate sademetega.

Päevi, mil sadas 1 mm ja enam, oli kõige vähem Ruhnus 24 ning Viljandis ja Võrus kõige enam, 40 päeva.

Eesti keskmisena olid juuni ja juuli normist sajusemad. Augustis tuli sademeid normi piires. Sademeid jagus paikkonniti suvele iseloomulikult väga erinevalt – mõnel pool tuli ööpäevaga vihmavett enam kui pool kuunormist. Aeg-ajalt kaasnes äikese ja hoogvihmaga ka rahesadu. Sagedased ja väga intensiivsed vihmasajud põhjustasid mõnel pool lühiajalisi üleujutusi. Piirkondades, kus sademeid oli eriti rohkelt, jäid vee alla nii aia- kui ka põllumaad.

Kõige sajusem kuu oli juuli, mil Eesti keskmisena sadas 105 mm ehk 155% normist (norm 67 mm). Alates 1922. aastast on juuli veel sajusem olnud kuuel aastal: 1990, 1942, 1965, 2024, 1981 ja 1988. Sama sajune oli juuli 2004. aastal.

Juuli oli mitmel pool väga sajune – ligikaudu kolmandikul seirejaamadest kuulus see pika vaatlusrea kümne sajuseima juuli hulka. Näiteks Sõrves sadas juulis 124 mm ehk 199% normist (norm 62 mm). Sõrves on juuli veel sajusem olnud vaid ühel aastal – 1988, mil sademete summa oli 203 mm. Valgas tuli juulis vihmavett 140 mm ehk 211% normist (norm 67 mm). Seal on juuli veel sajusem olnud üheksal aastal, viimati 2024. aastal (157 mm).

Kuigi juunis oli sademeid normist enam, oli see suvekuudest kõige kuivem. Eesti keskmine sajuhulk oli 77 mm ehk 110% normist (norm 70 mm). Alates 1922. aastast on juuni veel sajusem olnud 21 aastal. Sama sajune oli juuni näiteks 2020. aastal. Kuu jooksul jagunesid sajuhulgad piirkonniti ebaühtlaselt – mitmel pool sadas kuu sajunormist rohkem, kohati aga vaid poole sajunormi jagu. Kääpat tabas 21. juunil tugev sadu, mis jättis mitmel pool aiamaad vee alla.

Augustis oli sademeid normist veidi vähem. Sademeid jagus piirkonniti väga ebaühtlaselt – mõnel pool sadas veidi üle poole sajunormist, mõnel pool aga rohkelt üle kuu sajunormi. Eesti keskmine sajuhulk oli 80 mm ehk 99% normist (norm 81 mm).

Augusti viimasel kolmandikul, 22.–23. augustil, üle Eesti liikunud torm tõi kaasa rohkelt intensiivseid sajuhooge. Kõige enam tuli ööpäevaga vihmavett Ruhnu rannikujaamas 22. augustil – 70 mm ehk vaid 5 mm vähem kui terve augusti sajunorm.

Kõige kuivem oli august Tiirikoja seirejaamas, kus sadas 47 mm (59% kuu sajunormist), kõige sajusem aga Ruhnus, kus sadas 124 mm (165% kuu sajunormist). Ruhnus on august pikas vaatlusreas veel sajusem olnud 10 aastal.

Päikesepaiste
Päikest paistis suve jooksul Eesti keskmisena 759 tundi ehk 94% normist (norm 809 tundi).

Alates 1961. aastast on vähem päikest paistnud 20 aastal. Juunis ja augustis paistis päikest normikohaselt, vaid juulis jäi päikesepaistet normist vähemaks. Päikeseta päevi oli suvekuudel vaid üksikuid.

Kõige rohkem päikest nähti suve jooksul Roomassaares, 950 tundi. Kõige vähem päikest nähti Tartu-Tõraveres, 624 tundi.

Kõige rohkem paistis päikest juunis – Eesti keskmisena paistis päikest 271 tundi (norm 275 tundi). Alates 1961. aastast on juunis vähem päikest paistnud 20 aastal.

Kõige vähem paistis päikest augustis – Eesti keskmisena 242 tundi (norm 243 tundi). Alates 1961. aastast on augustis rohkem päikest paistnud 27 aastal.

Juulis paistis päikest 246 tundi (norm 290 tundi). Alates 1961. aastast on päikest veel vähem paistnud 13 aastal.

Tuul ja trombid
Kõige tugevam tuuleiil registreeriti Pirita rannikujaamas 23. augustil – 30,8 m/s.

Vesipükse märgati nii juulis kui augustis. 3. juuli õhtupoolikul märgati vesipüksi Peipsi järve põhjaosas. Samal päeval nähti vesipüksi ka Ruhnu saare lähistel. Väinamerel märgati vesipüksi 8. augustil.

Äike
Eesti territooriumil oli detektori järgi äikesega päevi ja pilv-maa välke suve jooksul aastate keskmisest vähem. Kolme suvekuu jooksul registreeriti 37 äikesepäeva ehk 11 päeva vähem kui aastate keskmisena. Äikesepäevad jagunesid järgmiselt: juunis 12, juulis 14 ja augustis 11.
Suve jooksul oli pilv-maa välke 11 786, mis on veidi alla poole viimase 20 aasta keskmisest.

Juunis oli pilv-maa välke 5642, kõige enam registreeriti neid 21. juunil – 2746.

Juulis oli pilv-maa välke 5047, seda on poole vähem viimase 20 aasta keskmisest. Kõige enam registreeriti pilv-maa välke 11. juulil – 1371.

Augustis oli pilv-maa välke 1097, see on vähem kui viiendik viimase 20 aasta keskmisest. Kõige enam registreeriti pilv-maa välke 1. augustil – 419 välku.

Rahe
Aeg-ajalt kaasnes äikese ja hoogvihmadega rahesadu.

Viljandimaal oli 15. juunil kohati tugev rahesadu ning vihmavesi kuhjas raheterad „lumevalliks“.

Saaremaal Tumala küla lähistel esines 21. juunil rahesadu, mille raheterade läbimõõt oli hinnanguliselt 3 cm. Samal päeval märgiti rahesadu ka Järva maakonnas Reopalu külas, kus raheterade läbimõõt oli hinnanguliselt 2 cm. Juuni lõpul, 28. juunil, esines rahesadu Pärnu maakonnas Uulu külas, kus raheterade läbimõõt oli hinnanguliselt 2 cm.

Juuli esimesel kolmandikul esines rahesadusid nii Saaremaal (6. juulil) kui ka Harju- ja Läänemaal (3. juulil). Suuremate raheterade läbimõõt küündis 2–5 cm. Laialdaselt esines rahesadu juuli viimasel päeval Lääne-Virumaal, kus raheterade läbimõõduks hinnati 2–5 cm. Samal päeval oli rahesadusid ka Pärnu- ja Järvamaal.

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 10/09/2026 09:37:03