Riideärimehe Samuel Judeikini pere. Foto: Võrumaa Muuseum

Läinud kuul avati Võrumaa muuseumis näitus „Sajanditagune Võru läbi Judeikinite pere loo”. Hiljem toimus linnas ringkäik Judeikinitega seotud majade, enamasti küll nende kunagiste asukohtade juurde, sest paljusid toonaseid hooneid ei ole enam.

Väikese Võru linnapilt hakkas tasapisi muutuma peale 1865. aastat, kui siia jõudsid Jossel Judeikin, tema kaks venda ja kaks õde. Just sel aastal lubas tsaar Aleksander II ukaas juutidest esimese järgu kaupmeestel, käsitöölistel ja kõrgharidusega spetsialistidel vabalt elukohta valida. 1865. aastani võisid juudid tsaaririigis elada vaid neile ette nähtud piirkondades.

Samal sajandil vastu võetud ukaasi alusel võisid juudid ka perenime võtta. Perenimi Judeikin tuleneb toponüümist Joniškis. Judeikinid elasid toonases Juodeikai külas Joniškise rajoonis.

Miks Jossel Judeikin valis Võru, ei ole täpselt teada. Küll on teada, et Josselist kui vanimast suguvõsa liikmest sai nii oma suguvõsa kui ka Võrru aja jooksul tulnud teiste juutide eestvedaja. Josseli kõrval paistsid silma ka tema pojad Samuel ja Meier.

Ringkäigul andsid teavet Võru linna lugude koguja ja jagaja Helle Laanpere ning Josseli pojapojapojapoeg Ilja Judeikin. Viimasel tekkis seitse aastat tagasi huvi oma suguvõsa Võru juurte vastu ning uurimistöö tulemusena ongi praegu muuseumis üleval näitus.

Alljärgnevas on lisaks ringkäigul kuuldule kasutatud Laanpere loal ka tema märkmeid.

Koidula tänava äärest Mõisa Aida õue
Võrulased teavad, et Lydia Koidula tänav 14 asub juba pikemat aega Karma äri. 1930. aastatel elas selle hoone puidust osas Josseli poeg, ärimees Samuel Judeikin oma perega ja samas oli ka Samueli poja Emili (Ilja Judeikini vanaisa) arstikabinet. Toona kandis tänav Aleksandri nime.

Jüri ja Tartu tänava nurgal käis kunagi vilgas ärielu. Seal asus ka Samuel Judeikini ja tema poegade riideäri, mis enne teist maailmasõda oli juba arvestatav kaubamaja. Ilja Judeikin meenutas, et Võrus ilmunud ajaleht Elu kirjutas 1927. aasta veebruaris, et „riideäri omanik näidanud vaateakendel udupilte Vabadussõja kangelastest ja lahingutest, nende vahele oma äri reklaami”.

1944. aasta augustilahingute tulekahjus puust poemajad hävisid. Praegu on tänavate nurgal Võru sõpruslinnade lipuväljak, kus lehvib ka Joniškise kui Võru ühe sõpruslinna lipp.

Samueli lugu algas varem, tänase Mõisa Aida krundil asunud hoonetest. Ühes ta elas, teises kauples noore riideärimehena.

Laanpere sõnul on krunt kunagi kuulunud bürgermeister von Rothile ning sellest ajast pärineb ka õuel asuv üle 200 aasta vanune mantelkorstnaga muinsuskaitsealune maja, mis juba aastaid rahakat ostjat ootab.

„1884. aastal ostis krundi ja sellel asunud majad Võru kreisi mõisnike põllumajandusselts ja sealt pärineb praeguse pubi nimi Mõisa Ait. Õuepoolses telliskivimajas asuski mõisnike seltsi põllutoodete ja teiste kaupade ait. Tänava ääres asuv väike poemaja oli mõisnike pood,” rääkis Laanpere.

Ta lisas, et mõisnike poe kõrval tänava ääres oli ka teine, 1944. aastal hävinud maja, mida mõisnikud kaupmeestele välja rentisid. Just selles majas alustas Samuel Judeikin oma riideäri, mille kolis hiljem Jüri ja Tartu tänava nurgale. Väikeses poekeses oli ruumi napilt, kuid selle osanud omanik oma kasuks pöörata. Ta kuulutanud reklaamis, et laoruumi puuduse tõttu müüb äri kõiki kaupu odavalt.

Tema pere kodu oli sel perioodil mõisnike krundi õuemajas.

Kiddushi karikas ja sünagoog
Liiva tänava majaga nr 19 on seotud juutidele oluline ese, Kiddushi karikas. Nimelt viidi 1970. aastal muuseumi selle maja kuurist leitud väike hõbekarikas, millele on graveeritud heebreakeelne tekst ja aastaarv 1886. Sellist karikat kasutatakse usupühade ajal Kiddushi palvega õnnistatud veini või viinamarjamahla jagamisel.

Ei ole teada, kuidas karikas kuuri sattus. Oletatakse, et sakslasest majaperemees Lange üüris ülemöödunud sajandivahetuse paiku krundil olnud väikese kõrvalhoone juudi perekonnale, kelle kodus anti lastele usuõpetust. Võib-olla peeti seal ka jumalateenistusi siis, kui Võrus ei olnud veel sünagoogi.

Juudi palvemaja ehitati Petseri tänavale Jossel Judeikini krundile 1914. aastal ja see sai tegutseda 1940. aastani. Praegu asub sellel kohal eramu. Ilja Judeikini sõnul ei ole sünagoogist säilinud ainsatki pilti.

Kui sakslased 1941. aastal Eestisse ja Võrru tulid, ei olnud juutidel midagi head oodata. Laanpere on eakatelt võrulastelt kuulnud, et pärast seda, kui juudi rahvusest naabrid arreteeriti ja käsutati palvemajja, ei näinud kaaslinlased neid enam kunagi.

Lisaks Petseri tänav 16 asunud sünagoogile oli Petseri ja Kreutzwaldi tänava nurgakrundil kaks Judeikinitele kuulunud üürimaja. Mõlemad hooned hävisid tulekahjudes 1990. aastatel. Praegu on sellel kohal Taimela aianduspoe välimüügiala, selle vastas asub aianduspood. Samas majas oli ülemöödunud sajandivahetusel Judeikinitele kuulunud talurahvapood.

Lauavabrik ja Juudi park
Kui Liiva tänava lõpust mööda Tamula kallast Petseri tänava suunas kõndida, võib ette kujutada, et kunagi oli siin linna karjamaa, 19. sajandi viimasest veerandist alates aga ligi 100 aasta jooksul saeveski ja lauavabrik.

„Jossel Judeikin oli Võrru jõudes ametilt laastukatuse lööja. Peagi hakkas ta metsas katuselaaste tegema ja mõne aja pärast oli tal Tamula kaldal oma puiduettevõte. Palgid parvetati jõge mööda Vagulani, sealt üle järvede saeveskisse, kus need lõigati, kuivatati ning tehti lauavabrikus vajalikud tooted,” rääkis Laanpere. Ta lisas, et Josseli poja Meieri juhtimisel laienes vabrik üle Eesti tegutsenud metsaekspordiäriks. Viimane vahendas Inglismaale ka teiste Eestis tegutsenud saeveskite toodangut. Võrulastele oli lauavabrik oluline tööandja.

1938. aastal oli lauavabriku maa-alal järjekordne tulekahju. Vabrik küll kannatada ei saanud, kuid hävis mitu abihoonet. Nende asemele ehitatud majadest on alles Petseri 20, kunagine kontor, mis on praegu renoveeritud elumajaks. See on ainus Judeikinite lauavabriku kompleksist säilinud hoone.
Kuigi Juudi pargist on kõik võrulased kuulnud ja enamik selles jalutanudki, ilmus see nimi Võru linnaplaanile alles 2005. aastal.

„Rahvasuus on Kreutzwaldi ja Paju ristmiku kõrval asuvat väikest haljasala ammustest aegadest kutsutud Juudi pargiks, sest selles linnaservas olid Judeikinite üürimajad, vabrik ja mitu juudi kaupmeeste väikepoodi. Linnaplaanil oli haljasala algul nimetu, siis sai nimeks Väike park ja lõpuks registreeriti Juudi park ka ametliku kohanimena,” rääkis linna lugude koguja ja jagaja.

1940. aastal eraomand Eestis natsionaliseeriti, aasta hiljem arreteeriti paljud Judeikinite suguvõsa liikmed. Osa neist suri Siberis, üle 30 suguvõsaliikme hukkus holokaustis. Ükski keerulistel aegadel ellujäänud juutidest ei naasnud enam Võrru.

Ilja Judeikin on uurinud ja korrastanud ka Võru juudi kalmistul hilisematest ülematmistest pääsenud haudade ala.

Laanpere sõnul on tänu Judeikini uurimistööle päästetud kadumisest üks oluline kild Võru linna ajaloost.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 13/09/2026 13:44:22