Räpina aerovaade. Foto: Koit Kõrvel / LLi arhiiv

Põlvast pärit ja nüüd kodulinnas õpetajana töötav Ruben Pütt uuris ülikooli lõputöös, kuidas Räpina, Valga ja Narva linn lähenevad oma igapäevases toimetamises üha vähenevale rahvaarvule. Teadustööst kumab läbi, et Valga püüab muu hulgas suurendada piirkonna atraktiivsust, aga Räpina on pigem olukorraga leppinud ning püüab säilitada olemasolevaid teenuseid.

Tartu ülikooli geograafiaosakonna bakalaureusetöös „Rahvastiku kahanemisprotsessid Eesti linnades: muutustega toimetulekute strateegiad” võttis geograafiatudeng Pütt vaatluse alla, milliseid toimetulekustrateegiaid rakendavad Eesti linnad kahaneva rahvastikuga oludes. Narva, Räpina ja Valga valis ta välja kui kahanevad piirialal asuvad erineva suuruse ja funktsiooniga näited. Andmeid ja hinnanguid ammutas ta muu hulgas kohalike omavalitsuste planeerimis- ja arenguvaldkonna spetsialistidega tehtud intervjuudest.

„Eesti rahvastiku kahanemine on struktuurne ja ruumiliselt selektiivne protsess, mida kujundavad töökohtade ja teenuste koondumine, toimepiirkondade tugevus, noorte rändeotsused ning elanikkonna vananemine. Nende tegurite koosmõjul kujunevad välja kahanemispiirkonnad, mis on otseselt seotud ka Narva, Valga ja Räpina arenguga,” kõlab üks töös välja toodud tõdemustest.

„Intervjuust ilmnevad ka piirangud, mis mõjutavad toimetulekustrateegiate rakendamist,” kirjutas autor Valga vastava spetsialistiga tehtud intervjuu andmetel. „Eelkõige rõhutatakse rahastuse tähtsust: „palju on tõesti raha taga“. Lisaks nähakse probleemina regionaalpoliitika vähest eristamist: „meie piirkonnale mingeid erisusi ei tehta“. Kohaliku tasandi võimalused sõltuvad suuresti riiklikest otsustest ja rahastusinstrumentidest. Valgas teadvustatakse rahvastiku kahanemist realistlikult, kuid seda ei mõtestata terava kriisina. Tegu on juhitava ja aeglustunud protsessiga, mille mõjudega saab kohaneda linnaruumi, teenuste ja elukeskkonna kvaliteedi parandamise kaudu. Valga toimetulekustrateegia on valdavalt kohanemisele ja stabiliseerumisele suunatud. Sisaldab ka piirkonna atraktiivsuse kasvatamise elemente. Strateegiate tõhusust piiravad rahastus, regionaalpoliitika üldisus ning piirkonna piirialaline asend.”

Valga strateegiline käsitlus on autori teatel suunatud pigem stabiliseerumisele ja elukeskkonna parandamisele. Kuigi arengukava keskendub konkurentsivõime, koostöö ja ettevõtluse tugevdamisele, on rahvastiku kahanemine ruumilise planeerimise tasandil selgelt arvesse võetud. See väljendub olemasoleva linnaruumi optimeerimises, hoonestuse vähendamises ning kasutusest välja langenud alade ümberkujundamises vastavalt demograafilisele olukorrale.

Valga linnas elas kümmekond aastat tagasi üle 800 inimese rohkem, praegu jääb rahvaarv veidi alla 12 000.

Räpinas kahanes elanike arv kümne aastaga umbes 270 inimese võrra, praegu on linnas inimesi veidi üle 2000.

„Toimetulekumeetmed on suunatud eelkõige olemasoleva elukeskkonna ja teenuste säilitamisele. Arengukava tegevuskavas nähakse ette taristu uuendamist, energiatõhususe parandamist ning teenuste kättesaadavuse arendamist. Need meetmed viitavad kohanemispõhisele käsitlusele. Eesmärk ei ole üksnes rahvastiku kasvu taastamine, vaid valla toimimise kohandamine väiksema ja vananeva elanikkonna tingimustes,” kirjutab teadustöö autor Räpina kohta.

„Räpina strateegilist käsitlust iseloomustab pragmaatiline kohanemine. Rahvastiku vähenemine, vananemine, hajus asustus ja tagasihoidlik majanduslik baas kujundavad arengukonteksti, kus kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne on säilitada teenuste kättesaadavus, toetada kohalikke keskusi ning hoida elukeskkonna kvaliteeti,” järeldab ta.

Ka planeeringueksperdiga tehtud intervjuu põhjal leidis Pütt, et rahvastiku vähenemist ei käsitleta Räpinas ajutise nähtusena, vaid arenguna, millega tuleb püsivalt arvestada. Ehk: strateegilisel tasandil on Räpina lähenemine autori sõnul selgelt kohanemispõhine.

„Tulevikuväljavaadete osas on hinnang pigem realistlik kui optimistlik. Intervjueeritava sõnul toimub jätkuv kahanemine, kirjeldades olukorda kui „hääbumist ja rahvastiku vananemist“. Keskendutakse sellele, mida kohalikul tasandil on võimalik mõjutada, näiteks elukeskkonna kvaliteedile, teenuste säilimisele, keskuste tugevdamisele ja kogukondliku sideme hoidmisele. Rahvastiku kahanemist peetakse Räpinas paratamatu ja pikaajalise arenguna, millele vastatakse peamiselt kohanemispõhiste strateegiatega,” kirjeldab teadustöö autor.

Kokkuvõttes märgib bakalaureusetöö autor järgmist: „Analüüsi põhjal selgus, et Narva, Valga ja Räpina ei rakenda ühtset rahvastiku kahanemisega toimetuleku mudelit. Narvas on kasvule suunatud eesmärgid põimunud kohanemispõhiste meetmetega, näiteks taristu ja teenuste ümberkorraldamisega. Valgas on olulisel kohal piiriülene koostöö, linnaruumi korrastamine ja piirkonna atraktiivsuse suurendamine. Räpina puhul tuleb kõige selgemalt esile olemasoleva elukeskkonna, teenuste ja kogukondliku toimimise säilitamisele suunatud lähenemine.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/09/2026 08:14:59