„Tulge maale elama. Tee koju tuleb ise välja võidelda.“
Foto: erakogu
Otepää vallas elava Marika emotsionaalne ja sisukas sotsiaalmeediapostitus puudutab paljusid maainimesi, kes koju või kodust ära sõita soovides peavad rinda pistma viletsas seisus või suisa läbimatu külateega.
„Täna on minu sünnipäev ja Otepää valla kingitus on juba käes!” kirjutas vallakodanik Marika Sangaste kandist 2. septembril sotsiaalmeedias. „Pildil olev ei ole mõni kõrvaline metsatee kusagil maailma lõpus. See on minu kodutee Eestis, aastal 2026.”
Marika teatas, et alustab positiivsest: eelmisel aastal oli Otepää vald lõpuks armuline ning pärast „üheksat aastat vingumist” jõudis tema hädakisa ometi sihile ja koduteele toodi kruusa. Naine avaldas selle eest vallale siirast tänu.
„Ainult ... Üheksa aastat läks aega. Selle üheksa aasta jooksul tuli elu maal korraldada natuke loomingulisemalt. Meil pidi olema mitu autot. Ühega sõitsid kodust kuni takistuseni – ehk mudalombini. Siis auto seisma, kummikud jalga. Läbi muda teise autoni. Kummikud autosse. Ja edasi. Täiesti normaalne maaelu logistika,” kirjeldas maainimene.
Talvel aga tuleb tema sõnul lihtsalt palvetada, et traktor jõuaks tee lumest lahti lükata enne, kui lapsevanem peab tööle ja laps kooli jõudma.
„Ja kui julged hakata „räppima“, et miks tee lahti pole, siis võib juhtuda veel üks tore asi. Vallaametnik, kes vastutab tee korrashoiu eest, hakkab Google Mapsi laadse kaardirakenduse abil otsima, kus see küla üldse asub. Sest ta pole sellest kohast enne kuulnudki,” kirjeldas Kurevere külas (millel on Eestis mitu nimekaimu – toim) elav naine. „Ja siis tuleb minu kui meediku kord selgitada: „Vaadake nüüd, siin on põllult vesi tee peal.“ Ju on truup umbes. Ja miks ta umbes on? Eks põllurennid ja -restid ole ju oma töö teinud. Tubli töö! Sest ega vesi muidu ju teele ei tuleks.”
Marika võttis olukorra kokku järgmiselt: põld haritakse tee servani – sest nii peab. Vihm uhub põllu tee peale – sest loodus. Truup ummistub – sest sinna jõuab see, mis põllult tuleb. Tee muutub mudamülkaks – ja lõpuks on jälle maaelaniku probleem.
„Aga samal ajal: „Tulge maale elama!“ Tulime. Ja saime teada, et maal elamine sisaldab tasuta: porivanni; kalamehesäärikute treeningut; mitme auto omamise vajadust; talvist palvet, et sahk ikka tuleks; vallaametniku geograafiatundi ja aeg-ajalt võimalust oma koduteel ujuda,” iroonitses maainimene.
Ta tõi veel välja, et automaksu tulles suunas riik: ärge ostke suurt autot, väiksemaga maksate vähem! „Jah. Proovige selle väikese „tatitopsiga“ siit porist läbi saada,” nentis naine.
Marika tänas veel kord riiki ja valda sünnipäevakingituse eest ning tõi sealjuures välja, et ta on riigile omalt poolt päris korraliku panuse andnud: viis last, kellest neli juba töötavad ja teenivad riigile raha.
„Nii et ma ei arva, et küsiksin vastu midagi väga luksuslikku. Tahaks lihtsalt, et kaks kilomeetrit koduteed oleks selline, mida mööda saab laps kooli ja lapsevanem tööle ilma kummikute, kahe auto, traktori ja kõrgema väe palveta,” kirjutas ta. „Ja Toompea rahvas – tulge mäe otsast alla. Mitte pidulikule visiidile. Tulge vihmaga. Sõitke need kaks kilomeetrit. Siis rääkige meile jälle, kui suurepärane on Eestis maal elada. Sest reklaamlause „Tulge maale elama!“ vajaks vist väikest täiendust: „Tulge maale elama. Tee koju tuleb ise välja võidelda.“”
Marika nentis, et on Otepää vallale kruusa eest tänulik, kuid tal on ainult üks küsimus veel: kas järgmise üheksa aastaga saaks ka tee selliseks, et sellel kruusakihil päriselt sõita saab?
Hiljem avaldas naine tänu kohalikule põllumajandusettevõttele ja selle traktoristile, kes aitasid tee muuta sedavõrd läbitavaks, et „lapsed saaksid emale külla tulla autoga, mitte maastikuvarustuses ja köiega”.
„Sest nagu selgus – Eestis on võimalik saada kodutee korda kahel viisil: variant A: ootad mitu aastat; variant B: helistad inimesele, kellel on traktor. Õnneks leidus meil see teine variant. Ja ausalt – kui kohaliku ettevõtja tehnika jõuab porist kiiremini läbi kui riigi otsused bürokraatiast, siis tuleb neid inimesi kohe eraldi tänada,” märkis Marika.
„Venda ja Indrek – aitäh teile! Te ei teinud ainult teed talutavaks. Te tegite võimalikuks selle, et lapsed saavad oma emale külla tulla nii, et nad ei pea enne külastust läbima Eesti Ekstreemspordi Meistrivõistlusi. Nii et selle aasta sünnipäeva puhul üks soov on mul tegelikult väga lihtne: et ühel päeval ei oleks kohalike inimeste abi vaja selleks, et omaenda koduteel normaalselt liigelda. Seniks aga kummardus neile, kes ei küsi, kas probleem on Exceli tabelis õigesse lahtrisse märgitud, vaid lihtsalt võtavad tehnika ja teevad ära,” teatas maainimene. „Ja aitäh kõigile, kes aitavad päriselt maal elada. Selle aasta kingituseks porivann ja päästerõngaks traktor. Mis sa hing veel ihkad!”
***
Miks ei ole kõnealust selgelt probleemset teelõiku seni korda tehtud? Kui palju on vallal tänavu võimalik probleemseid kruusateid remontida – rohkem või vähem kui mullu?
Vastab Otepää valla kommunikatsioonijuht Monika Otrokova:
Tegemist on erateega, mis läbib mitmeid kinnistuid ja viib muu hulgas Marika kinnistuni. Vald teostab teedehooldust ja remonti avalikel teedel. Eratee hooldamine on aga iga omaniku kohustus.
Marika esitas 2023. aastal valla üldplaneeringu koostamise käigus avalduse, et tema teelõik võetaks valla avalike teede hulka. Marikale vastati 26.06.2023. aastal. Kuna ettepanek oli esitatud üldplaneeringu menetluse raames, siis saab vald kujundada oma seisukoha peale üldplaneeringu kehtestamist.
Valla teede spetsialisti ja teeomaniku vahel oli aasta hiljem kirjavahetus tee korrastamise teemal ja vallavalitsus korrastas teelõiku.
Eelmise nädala tugevad vihmad põhjustasid Keeni piirkonna teedel mitmel pool kahjustusi. Marika ei pöördunud oma murega otse vallavalitsuse poole, vaid avaldas oma seisukoha sotsiaalmeedias.
Mis puudutab vallateede remonti, siis maht on sama nagu eelmisel aastal. Probleemsete teede remont toimub pidevalt, kui juhtuvad hädaolukorrad, siis selle parandamine võtab aega. Otepää eripära on see, et maastik on reljeefne ja suurte vihmade korral saavad teed rohkem kahjustatud kui näiteks tasase maastiku peal.
Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/09/2026 10:10:40
Tagasi uudiste juurde