Suveilmad on järsku läbi saanud ja ilmad läinud jahedaks ja vihmaseks. See tähendab, et on õige aeg üle vaadata kütteseadmete ja korstnate seisukord ning veenduda, et kodus olevad suitsu- ja vingugaasiandurid on töökorras. Korteriühistutele aga teadmiseks üht-teist selle kohta, mismoodi radiaatorisooja hind kujuneb ning mida teha kulude kokkuhoiuks.

Ettevaatust bullerjaniga
Õnnetus ei hüüa tulles: juuni alguses leidis Eestis aset juhtum, kus süttis põlema bullerjan-tüüpi ahju kõrvale asetatud puitmaterjal. Nimelt jättis meesterahvas kodus ahju tööle ja läks jalutama. Bullerjani vahetusse lähedusse asetatud puitmaterjal jõudis aga selle ajaga põlema süttida. Nublu suitsu- ja vingugaasiandur tuvastas kodus nii suitsu kui ka vingugaasi ning teavitas ohust G4S juhtimiskeskust, kes saatis omakorda kohale päästeameti, kes sündmuskohale sõitis ning tulekahju kustutas.

Päästeameti ohutusteadlikkuse eksperdi Tuuli Taaveti sõnul tuleb bullerjan-tüüpi ahjude puhul erilist tähelepanu pöörata nende paigaldamisele ja ohututele vahemaadele – põhjuseks on ahjust eralduv kuumus, mille tõttu võivad ahju lähedal asuvad esemed, sealhulgas küttematerjal kergesti süttida.

„Bullerjan-tüüpi ahjude puhul tuleb selle paigaldamisel lähtuda tootja juhendist ja nõuetest ning pidada silmas ohutuid vahemaid ehk kujasid. Tavaliste ahjudega võrreldes võivad bullerjani ohutuskujad olla suuremad, sest detailid lähevad väga kuumaks,“ sõnas ta.

Miks ei tohi kütmise ajal kodu valveta jätta?
Üks olulisemaid tuleohutusreegleid on, et töötavat kütteseadet ei tohi jätta järelevalveta. Ka tavapärase kütmise ajal võib tekkida olukord, mis viib tulekahjuni.

„Ka tavapärase kütmise käigus võib tekkida tulekahju või muu ohtlik olukord. Seda võib ette tulla väga tõenäoliselt siis, kui kütteseade pole laitmatus korras – näiteks on kütteseade või korsten siit-sealt pragunenud, mistõttu võivad kuumus ja leegid jõuda puitkonstruktsioonide või muu hästi põleva materjalini ning süüdata seinad, laed, vahelagedes olevad materjalid,” hoiatas Taavet.

Lisaks on võimalikud ka juhused, kus küttekoldest lennanud säde või ülekuumenenud küttekolle ise võivad süüdata läheduses olevad materjalid ning korstnas süttida tahm ja pigi. „Samuti võib halva tõmbe või rikke tõttu sattuda ruumi suitsu. Kui kodus viibib inimene, saab ta ohtu kiiresti märgata ja sellele reageerida. Seetõttu tuleb kütmise ajal kodus olla ning veenduda enne lahkumist, et küttekolle on ohutult kustunud,” juhtis ta tähelepanu.

Kütteperiood koputab uksele
Taaveti sõnul on oluline, et enne kütteperioodi oleks korstnapühkija küttekolded üle vaadanud ja puhastanud. „Kütmisel tuleb kasutada ainult kuiva puitu. Niiske puit tekitab rohkelt põlemisjääke ning põleb halvasti ega anna seetõttu ka piisavalt sooja,” toonitas ta.

Oluline on meeles pidada, et kütteseadme siiber tuleb kogu kütmise ajal hoida täiesti avatud asendis, et põlemisel tekkivad mürgised gaasid, sealhulgas vingugaas, saaks korstna kaudu koldest väljuda.

„Samuti on oluline, et kogu kütmise ajal oleks õhu pealevool põlemiseks piisav – vanemat tüüpi ahjude puhul, kus kolde all puudub tuharuum, peab õhuavadega koldeuks olema suletud, kuid välimine uks piisavalt avatud. Uuemate kütteseadmete puhul tasub kindlasti järgida kasutusjuhendit,” sõnas ta.

Kindlasti tuleb Taaveti sõnul veenduda, et kodus oleks töökorras suitsuandur. Lisaks suitsuandurile tuleb küttekoldega eluruumidesse paigaldada ka vingugaasiandur.

Millest sõltub kaugkütte hind ja mis mõjutab lõplikku küttearvet?
Uue küttehooaja eel kerkib taas küsimus, milliseks kujunevad kaugkütte hinnad ja miks võivad need olla isegi lähestikku asuvates piirkondades väga erinevad. Adven Eesti juhi Raivo Melsase sõnul sõltub soojuse hind eelkõige kasutatavast kütusest ning võrgu suurusest ja efektiivsusest. Tarbija lõplikku küttearvet mõjutavad ka hoone energiavajadus ja küttesüsteemi seisukord.

Kütus on kaugkütte hinnas enamasti suurim komponent. Paljudes Eesti kaugküttevõrkudes kasutatakse põhikütusena hakkepuitu ja seetõttu mõjutab selle hind otseselt ka soojuse tootmise kulu.

„Hakkepuidu hinda on mõjutanud muu hulgas mootorikütuste kallinemine, mis suurendab metsateo ja transpordi kulusid. Paljudes piirkondades on hakkepuidu hind algavaks hooajaks tõusnud kümnendiku võrra ja enamgi,“ selgitas Melsas.

See ei tähenda siiski, et sama suur muutus jõuaks tarbija lõpphinda – kütus on üks hinnakomponentidest ja selle maksumus erineb võrgupiirkonniti.

Maagaasi hinnatõusu mõju on paljudes kaugküttevõrkudes väiksem, sest gaasi kasutatakse peamiselt reserv- või tipukütusena. Näiteks põhikatla hoolduse ajal või väga külmade ilmadega, kui tavapärasest tootmisvõimsusest enam ei piisa.

Soojusettevõtjad sõlmivad hakkepuidu tarnelepinguid kütteperioodiks enamasti juunist augustini ning seejärel kooskõlastavad vajadusel konkurentsiametiga uued piirhinnad. Konkurentsiamet hindab põhjendatud kulusid iga võrgupiirkonna puhul eraldi. Uuest hinnast teavitab kaugkütteettevõte tarbijaid vähemalt kuu aega ette.

Miks maksab kaugküte ühes kohas rohkem kui teises?
Üks hinnaerinevuse põhjus on kasutatav kütus – sealhulgas see, kui suur osa soojusest toodetakse põhikütusega ja kui palju tuleb kasutada üldjuhul kallimat reservkütust. Mõnevõrra erineb piirkonniti ka põhikütusena kasutatava hakkepuidu hind.

Oluline hinda mõjutav tegur on võrgu kompaktsus ja tarbijate hulk. Kui suhteliselt lühike kaugküttevõrk varustab paljusid tarbijaid, jagunevad võrgu ülalpidamise kulud suurema tarbimismahu peale. Hõredama asustuse ja pika torustikuga piirkonnas tuleb aga ühe tarbija kohta kulusid rohkem.

Hinda kujundavad samuti investeeringud ja nende ajastus. Katlamajade, seadmete ja torustike uuendamine võib esialgu hinda tõsta, kuid on pikemas vaates sageli vajalik selleks, et muuta kaugküte töökindlamaks ja tõhusamaks.

„Seega tuleb iga suurema töö puhul tuleb hinnata, kui palju see efektiivsust parandab ning milline on mõju soojahinnale kohe ja tulevikus. Tuleb arvestada ka tarbijate hinnatundlikkust – sageli teeme neid otsuseid koostöös kohaliku omavalitsusega,” ütles Melsas.

Kõiki võimalusi ei pea Melsase sõnul otsima ainult katlamajast või torustikust. Mõnikord aitab kulusid vähendada võrgupiirkonna teistsugune korraldus.

Näiteks võib eraldi hinnapiirkondade ühendamine aidata kulusid suurema tarbijaskonna vahel ühtlasemalt jagada. „Meil on näiteid, kus hea koostöö ja põhjalik võimaluste läbivaatamine koos valla- või linnaesindajatega võib mõnikord lahenduse tuua ka ilma suuremahuliste investeeringuteta,” sõnas Melsas.

Piirkondades, kus lisandub uusi elamuid ja ettevõtteid, aitab see olemasolevat võrku tõhusamalt kasutada. „Sellised arengud ei sõltu üksnes kaugkütteettevõttest, kuid ettevõte saab koos omavalitsuste ja arendajatega luua eeldused, et uutel tarbijatel oleks mõistlik olemasoleva võrguga liituda,“ lisas Melsas.

Lõplik küttearve sõltub lisaks soojuse hinnale sellest, kui palju maja soojust tarbib. Kortermajades on seetõttu kõige suuremad säästuvõimalused sageli ühistu käes. „Hoone renoveerimine ja küttesüsteemi kaasajastamine võib vähendada maja energiakulu kolmandiku võrra ja rohkemgi,“ ütles Melsas.

Kõige enam tasub tähelepanu pöörata kolmele asjale:

Hoone seisukord. Soojustamine ja terviklik renoveerimine vähendavad soojavajadust kõige enam.
Küttesüsteemi seadistus ja tasakaal. Kui maja ühes otsas on korterid liiga soojad ja teises külmad, võib probleem olla tasakaalustamata küttesüsteemis. Kogu maja kütte kõrgemaks keeramise asemel tasub lasta süsteem üle vaadata – õigesti tasakaalustatud küte annab ühtlasema temperatuuri ja aitab vältida tarbetut energiakulu.

Küttesüsteemi regulaarne hooldus. Korras soojussõlm, puhtad filtrid ja soojusvahetid ning õigesti töötavad pumbad ja andurid aitavad süsteemil töötada nii, nagu ette nähtud. Väikeste probleemide õigeaegne avastamine aitab vältida nii energiakadu kui ka suuremaid remondikulusid.

Ka korteris tasub vältida ülekütmist. Kui on olemas termostaadid, tasub need seada soovitud temperatuurile ja lasta neil seda automaatselt hoida, mitte pidevalt üles- ja allapoole keerata.

Normaalseks ruumitemperatuuriks peetakse 21 kraadi. Vastavalt kaugkütteühingu soovitustele võib ühe kraadi võrra madalam temperatuur vanema hoone puhul tuua ligi 5% ja uuema puhul ligi 10% säästu.

„Suurim mõju tekib ikkagi siis, kui energiasäästuga tegeleb maja tervikuna – hoone on soojustatud, küttesüsteem tasakaalustatud ja hooldatud ning ruume ei köeta põhjendamatult üle,” võttis Melsas säästuvõimalused kokku.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 24/09/2026 08:59:13