Äsja avaldatud PISA 2025 uuringu tulemused näitavad, et Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused on endiselt Euroopa parimate hulgas. Üsna kenasid tulemusi saavutasid ka Kagu-Eesti koolinoored.

Haridusministeeriumi teatel oli PISA 2025 põhirõhk loodusteadustel, kus Eesti on Euroopas esimesel kohal ning kõigi uuringus osalenud riikide ja haridussüsteemide võrdluses kuues. Vähemalt baastaseme saavutas ligikaudu 90% Eesti õpilastest ning tippsooritajaid oli 11,3%.

Matemaatikas said Eesti õpilased keskmiselt 508 punkti ja olid Euroopas esimesed. Lugemises koguti 499 punkti, millega saavutati Euroopas Iirimaa järel teine koht, esikohast jäädi maha vaid ühe punktiga. Samas on lugemistulemused viimasel kümnendil Eestis ja enamikus arenenud riikides langenud, näiteks OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis, sinna kuulub 37 riiki – toim) riikides on lugemistulemused kümne aastaga langenud 27 punkti, Eestis 15.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul näitavad tulemused Eesti koolihariduse kõrget taset. Samas toob PISA esile ka koolikeskkonna kitsaskohti. Koolijuhtide hinnangul õppis 73,5% õpilastest koolides, kus õpetajate puudus takistas õpetamist vähemalt mõningal määral.

PISA 2025 uuringus osales Eestis 6304 õpilast 204 koolist. Valim esindas ligikaudu 14 600 Eesti 15-aastast noort. Kokku osales uuringus 91 riiki ja piirkonda.

83% Eesti õpilastest usub, et oma võimekust saab õppimise ja pingutusega arendada. Ehk et kui teistes riikides arvatakse rohkem, et õpitulemused on geneetiliselt päritavad, siis Eestis usutakse, et igaüks on ise oma tuleviku kujundaja.

Maakondadest said parimad tulemused Saare-, Harju-, Tartu- ja Pärnumaa. Esikuuiku lõpetavad aga Põlva- ja Võrumaa, seda üsna tasavägiselt, vastavalt 513,9 ja 508,8 punktiga. Valgamaa PISA tulemus oli 407,8 ja maakondadest tagantpoolt kolmas. See aga ei tähenda sugugi, et Valgamaa õpilased kuidagi kehvemad või rumalamad oleks, siingi võib määrav olla juba eelmainitud õpetajate nappus.

PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda. PISA hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes, nii isiklikes, sotsiaalsetes kui ka globaalsetes olukordades.

Õpilased täidavad hindamisbrošüüri, mis sisaldab küsimusi nii peamisest hinnatavast kirjaoskusest kui ka väiksema mahuga hinnatavatest kirjaoskustest. Neid oskusi hinnatakse ülesannete abil, mis tavaliselt sisaldavad teksti, diagrammi, tabelit või skeemi, kusjuures infoallikad kirjeldavad reaalse elu situatsiooni. Õpilastel on brošüüri täitmiseks aega kaks tundi.

Pärast ülesannete lahendamist täidavad õpilased küsimustiku oma suhtumistest teemadesse, näiteks loodusteadusesse või lugemisse, oma õpiharjumustest, sellest, kuidas neid õpetatakse ja toetatakse. Koolijuhid täidavad samuti lühikese küsimustiku, millega kogutakse infot kooli töötajate arvu, õpetajate hoiakute, kooli ja õpetajate iseseisvuse, kooli ressursside, praktikate, põhimõtete kohta jne.

Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 24/09/2026 09:11:07