Kartulivõtt Ants Mulla talus Võru vallas. Foto: erakogu

Teravilja- ja kartulikasvatajad ning enda tarbeks põllusaadusi kasvatanud sõnasid nagu ühest suust, et tänavune põllusaak on läinud aastast suurem. Agronoomiharidusega aiapidaja selgitas, miks ilmastik põllusaaduste kasvu soosis.

Kuna vihmaseid päevi oli äsja lõppenud suvel piisavalt, oletas põllutöödest kaugel seisja, et saak on tagasihoidlik ja seda koristada vesise pinnase tõttu vaevalisem. Saak on õnneks korralik, kuid kohati ei pääse tõesti enam masinaga põllule.

„Mul on kogu tuhandelt hektarilt vili ära võetud,” ütles sügise viimase täispika nädala lõpul Taavi Serv, Väikemetsa talu peremees Võru vallast. Peremehe sõnul said tema põllumaad vihma tänavu vähem kui läinud aastal. Ta märkis, et saagikus oli mullusest tunduvalt parem: „Nii tali- kui ka suvinisusaak oli hea, rapsisaak oli keskmine.”

Kui saagiga on Väikemetsa peremees rahul, siis diislikütuse ja väetiste kõrged hinnad kipuvad esimese hea tulemuse ära nullima.

Talul on pool maast talivilja, teine pool suvinisu, suvirapsi ja odra all. Saagi kuivatab peremees suuremalt jaolt ise kohapeal, seejärel viib vilja kas Tartu Milli või Kevili terminali Rõngus.

Antsla vallas asuv Kõrtsijüri talu kasvatab teravilja 300 hektaril. Olulisem osa põllumaast on tali- ja suvinisu all, vähem on suviotra ja hernest. „Võrreldes mullusega oli hernesaak tänavu pea 75% mullusest suurem, teiste kultuuride saak oli samuti korralik,” sõnas talu perenaine Anne Uppin.

Kui varasematel aastatel on talus saak koristatud augusti keskpaigaks, siis tänavu venis koristamine lõppeva kuu algusse. „Koristuse esimene pool sujus, kuid teisel poolel pööras vihmale ja seetõttu jäi töö venima,” täpsustas perenaine.

Ta lisas, et vihmade vahel koristatud vilja niiskusprotsent on kõrgem, üle 20. Kuival ajal koristatud vilja niiskus jääb 13–14 protsendi vahele. Niiskem vili tahab pikemat aega kuivatamist ja seetõttu kulub ka diislit rohkem.

„Suurem osa talinisust on juba külvatud. Enam kui 20 hektarit ootab veel külvamist, sest see põllumaa ei kanna vihma tõttu masinaid,” sõnas Uppin.

Kartulisaak samuti suurem
Võru vallas elav Ants Muld on üle 30 aasta müügiks kartulit kasvatanud. „Tänavune saak on mullusest kordi parem. Kevad oli ilus ja suve esimene pool oli kartuli kasvuks samuti sobiv, kuid juulis pööras ilm ära ning juuli lõpuks plaanitud poolvarajase kartuli võtmine lükkus pisut edasi,” rääkis ta.

Ta meenutas, et kui mullu hävis koguni 40% saagist, siis tänavu läheb kaduma vahest kümnendik ja see protsent on staažika kartulikasvataja sõnul iga-aastane loomulik kadu. Kõige rikkalikuma saagi andsid sordid „Gala” ja „Sorya”.

Nädala alguses oli tal 53-hektariselt põllult kartul võetud 41 hektarilt. Karta on, et pea kolmelt hektarilt võib kartul võtmata jäädagi, sest maapind on masinate kandmiseks juba liiga vesine.

Väetise hinna kohta märkis peremees, et võrreldes tänavuseks ostetud väetise hinnaga tuli Vene-Ukraina sõja esimesel aastal väetise eest kõrgemat hinda maksta.

„Minu põllul kasvanud kartul jõuab peamiselt Selveri keti poodidesse üle Eesti,” ütles Muld. Ta lisas, et väärindab toodangu ehk turustab nii pesemata kui pestud ja kooritud kartuli pakendis.

Kuivavõitu maa võttis vihma vastu
Ala-Kõlli põlistalu perenaine Mariina Kõller Urvaste kandist on aastakümneid enda ja lähedaste tarbeks aiasaadusi kasvatanud.

„Nii külluslikku saagiaastat kui tänavune ei ole ammu olnud, sest kõike, tomatitest-kurkidest metsamarjadeni, oli rohkelt,” sõnas ta ja märkis, et kui varasematel aastatel pakkusid inimesed Urvaste seltsimajas üksteisele klaaspurke, siis tänavu hoopis küsiti purke.

„Talv oli stabiilne, sademeid tuli mitu kuud võrdselt, kuid lund oli ikkagi napilt ja selle tõttu ei olnud kevadel suurvett. Kevad oli kuivapoolsem ja jahedam, kuid öökülmadeta, mis tähendab, et külm ei võtnud marjadelt õisi ära. Suvised vihmad suutis maa vastu võtta, sest maa oli talvest saati suhteliselt kuiv,” rääkis agronoomiharidusega Kõller. Ta lisas, et kuna ka suvel ei olnud põuda ega väga jahedaid päevi, said kõik marjad ja juurviljad stabiilselt kasvada.

Kõlleril ei olnud tänavu õues kasvanud kurke kordagi vaja kasta, sest vihma tuli piisavalt. „Saan siiani veel õues olevalt peenralt kurke, kuid tavaliselt lõpevad need augustis. Kasvuhoones on ka tomateid piisavalt ning paprikasaak on rikkalik, mõnel on isegi üle 20 kauna küljes,” kõneles perenaine ja lisas, et ka põldoakaunad on ilusad ning porgandiga võib igati rahule jääda.

Kui mullu oli kartul Ala-Kõllil sügisel vee sees, siis tänavu on kartulisaak samuti korralik. Kõller märkis, et kuigi marju oli palju, oli pärnaõisi tänavu võrreldes varasemate aastatega napilt ning pihlakatel marju väga vähe.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 24/09/2026 09:16:02