„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.” See Lutsu „Kevade” algusest pärit klassikaline lause saab mitmel pool tänini kehtida. Kuigi riigi soovi kohaselt peaks käesolevast õppeaastast koolipäev algama kell 9, on väga paljud koolid otsustanud jääda varasema kellaaja juurde. Põhjuseks nii lapsevanemate kui paljudel puhkudel pere autojuhtide endi varasem tööpäeva algus ja ka bussigraafik. Kõlanud on veel argument, et kell 9 alustades kujuneb paljude koolilaste päev liiga pikaks ja väsitavaks.

Alanud õppeaastast kehtib reegel, et tunnid algavad koolis üldjuhul kell 9 või hiljem. Vaid hoolekogu põhjendatud ettepanekul ja koolipidajaga kooskõlastatult võivad tunnid erandkorras alata varem, kuid mitte enne kaheksat. Kella 9 reegel kehtib ühtviisi nii esimesse klassi minejatele kui ka abiturientidele, samuti erivajadustega lastele mõeldud koolides.

Näiteks Võru linnavalitsus teatas juba enne eelmise kooliaasta algust, et kahes linna munitsipaalpõhikoolis algavad tunnid kell 9.

„Tegemist ei ole pelgalt ajakava muutusega, vaid läbimõeldud sammuga, mille eesmärk on toetada õpilaste heaolu, paremaid õpitulemusi ning iseseisvamat päevaplaneerimist. Muudatus tugineb nii teadusuuringutele kui ka koolidelt saadud sisendile,” teatas linn. „Hilisema koolipäeva alguse teema on haridusvaldkonnas olnud arutlusel juba mõnda aega. Meie otsused toetuvad nii haridus- ja teadusministeeriumi soovitustele kui ka koolide ja perede tagasisidele.”

Õhtuleht tõdes aga oma uurimise põhjal, et vaadeldud koolidest 72% alustab praegugi koolipäeva enne kella üheksat ehk koole, kus algusaeg vastab ministeeriumi nägemusele, leidub vaid 28 protsenti. Teisisõnu: erand on tegelikult hoopis reegel.

Haridus- ja teadusministeeriumis koostatud määruse seletuskiri esitleb kella üheksast koolitundide algust kui üldreeglit. Selle taga on terviseuuringud, mille kohaselt hilisem tundide algus mõjub positiivselt nii õpilaste vaimsele tervisele, käitumisele kui ka õpitulemustele. Koolidel oli muudatuse tegemiseks terve eelmine õppeaasta.

Haridusministeeriumi teatel on varasem alustamine lubatud vaid erandkorras ja mõjuvatel põhjustel ning see otsus tuleb uuesti langetada igal aastal, kui vaadatakse üle kooli päevakava. Erandkorda ei saa sätestada lõpmatusena, öeldi ministeeriumist kevadel ERRile. Samas ei hakkavat ministeerium kontrollima, kui põhjendatud oli tundide alustamine enne kella üheksat. See jääb koolipidaja ja hoolekogu ühiseks otsuseks.

Kriitikud on riigi nõude kohta öelnud eeskätt järgmist: linnalaps võib küll kell kaheksa ärgata ja üheksaks kooli jalutada, kuid maalapsed sõltuvad kella kaheksaks tööle sõitvatest lapsevanematest autojuhtidest või pigem varem alustavate tööinimestega arvestavatest bussidest. Nii jõuavad maalapsed kooli ikkagi varem, kuid koolipäev venib selle võrra pikemaks ja väsitavamaks.

Õhtuleht tõi oma analüüsis välja, et enam kui pooltel juhtudel algavad Jõgevamaal ja Tartus tunnid kell 9 või hiljem. Pärnu-, Lääne-Viru-, Järva- ja Põlvamaal alustab vähem kui kümnendik koole kell 9 või hiljem. „Seejuures Põlvamaalt niisugust kooli ei leiagi, kus tunnid algaksid nõutud ajal,” märkis väljaanne.

LõunaLehe arusaamist mööda algab koolipäev Kagu-Eesti koolidest riigi ettekirjutatud kellaajal vaid neljas, sealjuures isegi mitte üheski riigikoolis. Otepää gümnaasium on kirjutanud tunniplaani tillukese hilinemisvõimaluse ehk tunnid algavad kell 8.05. Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaal võimaldab hilineda akadeemilise veerandtunni võrra ehk alustab õppetööd 8.15. Õige mitmed meie kandi koolid on valinud kiriku keset küla ehk võimaldavad tundidesse jõuda näiteks kell 8.30 või 8.40.

Kümme Kagu-Eesti kooli on seni jäänud traditsioonide juurde ehk ootab õpilasi riigi suuniste kiuste tundi kella kaheksaks.

Koolide päeva algusaja tabel 1. oktoobri LõunaLehes.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 01/10/2026 09:15:06