Geotermaalenergia tõttu on vee soojendamine Islandil suhteliselt lihtne ja odav. Välispaad ja-ujulad on kasutuses aastaringi. 2025. aasta detsembris kanti Islandi ujulakultuur UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Foto: Ragner Lõbu

Selline tunne tõesti jääb, kui külastada maad, millest suure osa moodustavad kivi- ja laavaväljad ning liustikud. Island on väga eriline riik – nii oma looduse, inimeste kui ka kommete ja tavade poolest.

Eestlase pilgule tundub, et harjumuspärast maismaaloodust on siin vähe. Puid peaaegu pole ja ka maismaaloomi kohtab harva. Polaarrebane on Islandi ainus pärismaine maismaaimetaja. Hiljem on saarele toodud põhjapõdrad ja mingid. Ka kohalikke puuliike on vähe – looduslikult kasvavad siin peamiselt sookask, pihlakas ja mõned pajuliigid.

Sellistes karmides oludes elab ka inimesi hõredalt. Eestist üle kahe korra suuremal saarel elab umbes 400 000 inimest ning ligikaudu kaks kolmandikku neist Reykjavíki pealinnapiirkonnas. Mujal Islandil võib sõita kümneid kilomeetreid, ilma et mõnda suuremat asulat vastu tuleks.

Islandlaste elu sõltub väga palju sellest, mida ilm parasjagu lubab teha ja mida mitte. Suuremate tormide eel soovitatakse inimestel töölt koju jääda ning ilmahoiatused on jagatud eri ohutasemeteks. Minul õnnestus kogeda alles kõige madalama taseme hoiatust, kuid sellestki piisas, et kohati sai edasi liikuda vaid käsipuust kinni hoides.

Ilm võib Islandil muutuda minutitega. Päikesepaiste asendub vihma ja tormituulega ning mõne aja pärast võib jälle päike paista. Pole siis ime, et islandlastel on vihma, tuule ja ilma kirjeldamiseks erakordselt rikkalik sõnavara.

Võib-olla on pidev sõltumine ilmast õpetanud islandlasi ka elu rahulikumalt võtma. Üks nende tuntumaid väljendeid on „þetta reddast“ – „küll see kuidagi laheneb“ või „küll saab korda“. See ütleb islandlaste ellusuhtumise kohta päris palju. Neid ongi vahel nimetatud põhjamaade lõunamaalasteks – põhjamaine rahvas, kes ei kipu kõige pärast üleliia muretsema.

Islandi majanduse alustaladeks on kalandus ja turism. Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud ka andmekeskuste rajamine. Selleks on Islandil eriti soodsad tingimused – jahe kliima, palju vaba maad ning suhteliselt odav taastuvenergia. Praktiliselt kogu elekter toodetakse taastuvatest allikatest – hüdro- ja geotermaalenergiast.

Elekter ja soojusenergia tunduvadki olevat ühed vähesed asjad, mis Islandil odavad on. Peaaegu kõik muu on eestlase jaoks väga kallis. Island kuulub maailma kõige kõrgema hinnatasemega riikide hulka, kuid see ei takista ligi kolmel miljonil turistil igal aastal seda erakordset maad külastamast.

Mõne teise planeedi külastust ei saa me endale ilmselt niipea lubada, küll aga tasub käia Islandil – maal, mis näeb kohati välja nagu teine planeet ning on hämmastavalt põnev nii oma looduse, inimeste kui ka ühiskonna poolest.

 

 

Autor: RAGNER LÕBU
Viimati muudetud: 08/10/2026 08:58:50