Triin Rebane ehk Tahma-Triin tööpostil. Foto: erakogu

Suve lõpul ja sügise alguses ootavad ahjuküttega maja- ja korteriomanikud korstnapühkijat, et küttekolded enne talve tahmast puhtaks saaksid ning et spetsialist oma silmaga kollete korrasoleku üle vaataks.

Palootsa talu perenaine Kaja Loos Võru vallast ütles, et ootab korstnapühkijat selle kuu lõpuks:
„Viimastel aastatel kutsume korstnapühkija igal sügisel, sest kütame pliiti pea aastaringselt, välja arvatud ülisoojad päevad, seetõttu tuleb pliidi lõõre igal aastal puhastada.”

Ta peab korstnapühkija kutsumist igal aastal vajalikuks ka sellepärast, et viimane vaatab enne kütteperioodi üle kõikide küttekollete seisu. „Kui asjatundja on oma silmaga kõik kolded üle vaadanud, on meil kindel tunne talvel kütta,” sõnas Loos.

Majas on pliit, soemüür, kaks ahju ja kolm korstnajalga, mida kõike praegu pensionieas pere varem ise puhastas.

„Nõukogude ajal müüdi tuletõrjeühingu majas Võrus korstnapühkimise komplekte, kus olid harjad, tahmakulp ja teised vajalikud töövahendid,” meenutas ta ja lisas, et veel kaugemal ajal kasutati korstna pühkimiseks väikest kuuske ja lõõre puhastati kuuseokstega.

Loos lisas, et neile meeldib ka see, et korstnapühkija võtab tahma tolmuimejasse, sest siis jääb ka ruum enamasti puhtaks.

Korstnapühkijatel kiire aeg
Käesolev kuu on viimane kolmest järjestikusest kuust, kus korstnapühkijatel on kõige kiirem tööaeg, sest suurem osa inimestest hakkab küttekollete puhastamisele mõtlema alles augustis.
Kuid ka praegu ei ole keegi korstnapühkija kutsumisega veel hiljaks jäänud.

„Tööd on palju augusti keskpaigast kella keeramiseni ehk novembrini,” sõnas Triin Rebane, kes teeb seda tööd 13. aastat. Ta täpsustas, et oktoobris töötab ta ka laupäeval ja pühapäeval.

„Kuigi elan Tartus, teen kolm neljandikku töödest Põlvamaal, pisut Tartumaal ning novembris kodukohas Lääne-Virumaal,” tutvustas ta tööpiirkondi ning lisas, et Lõuna-Eestis tuleb inimestel teda oodata ligi kolm nädalat, Virumaal järgmise kuuni.

Rahulikuks tööpäevaks nimetas Rebane seda, kui ühe päevaga puhastab nelja eramu korstna ja küttekolded.

Kui on väike kortermaja, näiteks kaheksa kuni tosina korteriga, saab päevaga hakkama, kuid see on tihe, pausita tööpäev, kus tuleb ruttu korterist korterisse minna, kuid ei ole tüütut redelit vaja vedada. See-eest on vahel lõõride ees korteriomaniku pesumasin, mille peab ära tõstma.

„Ohtlikumad on mulle kurjad koerad ja katkised redelid, kuid õnneks ei ole kummagagi kokku puutunud ning oma redel on alati kaasas,” lausus ta.

Mõnedes vanades majades on korstnajala tahmaluuk keldris. Sealt peavad omanikud ise tahma välja võtma, sest Rebane vanade majade keldritesse ei lähe, kuna on neis näinud konni, kelle nägemine talle ruumis ei meeldi.

Küttekollete seis tuleb üle vaadata
Kuna korstnapühkijad on läbinud pottsepatöö algkursuse, on usutletav teinud küttekollete juures pisiremonte: vahetanud mõne kivi, teinud ahjudele puhastusluugi ava ja pannud sinna luugi ning müürinud tekkinud pragusid.

Ta soovitas enne tiheda kütteperioodi algust inimestel vaadata ahju, sest kui sinna on mõni kivi kukkunud, vajab ahi parandamist. Korstna seisu tuleb samuti uurida, sest kui seal on mõni praegu, tuleb seegi korda teha. Rebane rõhutas, et kortermajade elanikud vastutavad ka naabrite tuleohutuse eest, seega peavad nad eriti hoolikad olema.

„Kui näed, et küttekolle ei tõmba või on muu viga, on arukas kohe korstnapühkija kutsuda,” pani ta kõigile ahjude-pliitide omanikele südamele.

Enam kui tosina tööaasta jooksul on inimesed palunud tal ka teisi pisitöid teha: „Olen tõrvapapiga katust parandanud. Mõni eakas on palutud elektripirne lae all vahetada, sest ei julge ise enam toolile astuda.”

Ühes kortermajas palunud eakas korteriomanik vaadata, kas tal kehal, kuhu oma silmad ei ulatunud, on äkki puuk. Õnneks ei olnud.

Rebase sõnul on Põlvamaa majaomanikud vahvad ja nendega on mõnus kõigest rääkida. Eriti meeldib talle võrukeelset juttu kuulata.

„Ma ei võta tahma tolmuimejaga, vaid kulbiga. Aega läheb küll kulbiga puhastamisel rohkem, kuid mulle meeldib see variant ja selle ajal on hea juttu kuulata,” rääkis ta.

Teinud senini suuresti meeste tööd üle tosina aasta, on Triin Rebane harjunud, et ikka veel on üllatujaid, kui õue saabub korstnapühkija vormis naine.

„Eramute omanikud enam ei üllatu ning paljude majade omanikud ongi naised. Võib-olla peavad nad mind turvalisemaks. Mõnede ühistute esindajad on esmalt mind nähes üllatunud, et naine nii rasket ja ohtlikku tööd teeb,” rääkis ta ning rõhutas, et selles töös on oluline ettevaatlikkus.

„Lapsed ja abikaasa ootavad mind ju igal õhtul koju,” sõnas Rebane.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 08/10/2026 09:01:43