Kagu-Eesti Suure-Munamäe vaatetornist. Foto: Vidrik Võsoberg

Valitsus saatis äsja parlamenti 2027. aasta riigieelarve, mille üks fookus on julgeoleku kasvatamisel. Koalitsiooni esindav Kagu-Eesti rahvasaadik tõstab eelarve mõjudest kaguregioonile muuhulgas esile ühistranspordi toetamist. Opositsiooni esindaja aga kritiseerib samas, et riik mõtleb regionaalsele arengule kui millelegi teisejärgulisele.

Peaminister Kristen Michal esitas läinud nädalal täiskogu istungil riigikogule 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning esines poliitilise avaldusega.

Michal ütles eelarvet tutvustades, et valitsuse eesmärk on tagada, et Eesti oleks turvalisem, jõukam ja tuleviku väljakutseteks paremini valmis. Ta sõnas, et tuleva aasta eelarve tugineb kuuel põhimõttel: kestlik riigirahandus, tugev julgeolek, kasvav majandus, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, kaasaegne ja vastupidav taristu ning hea füüsiline ja vaimne tervis.

„Esiteks otsustasime vähendada järgmise aasta eelarve defitsiiti. Esialgne prognoos oli 2027. aasta eelarve miinuseks 4,9 protsenti SKPst. Suvise majandusprognoosi vastav näitaja oli 4,4 protsenti. Valitsuses langetatud otsuste tulemusena viime defitsiidi nelja protsendi peale,“ ütles peaminister. Ta märkis, et selleks tuleb kulusid täiendavalt kärpida umbes 235 miljonit eurot.

Michali sõnul jätkub julgeoleku kasvatamine kompromissitult. „Majandus kasvab riigis, mille julgeolekus ollakse kindlad,“ lausus ta. „Kui ootame oma liitlastelt, et nemad oleks valmis Eestit kaitsma, peame ise olema valmis oma osa tegema. Seetõttu jäävad Eesti kaitsekulud 2027. aastal üle viie protsendi SKPst. See on suur pingutus, aga aeg nõuab suuri pingutusi.“

Peaminister tõi välja, et eelarvega investeeritakse ka majandusse, haridusse, tehnoloogiasse ja taristusse, et tulevik oleks jõukam ja võimalusterohkem. „Õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate palgafond kasvab järgmisel aastal kolm protsenti. Kõikideks palgatõusudeks eraldab valitsus riigieelarves kokku üle 32 miljoni euro,“ ütles ta.

Ulatuslikult investeeritakse taristusse, sh jätkub Rail Balticu ehitus. „Meie eesmärk on, et järgmise Euroopa liidu eelarveperioodi jooksul on Rail Baltic valmis ja rongid saavad liikuma. Teedeehitus jätkub tuleval aastal suuremas mahus kui enne automaksu. Automaksu laekumisega suuname teedesse täiendavalt ligi 70 miljonit eurot,“ sõnas Michal.

Peaministri sõnul investeeritakse üle 30 miljoni euro tehisaru ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu hoogustamiseks. Samuti on eelarve fookuses inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine.

Järgmise aasta riigieelarve kogumaht on 21,3 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 19,4, kulude maht ligikaudu 20,2 ja investeeringute maht ligikaudu 1,2 miljardit eurot.

Haugas: maksukoormus väheneb
„Kõige otsesem positiivne mõju inimestele tuleb sellest, et ära jääb 2027. aastaks kavandatud tulumaksutõus ning tulumaks jääb 22 protsendile. Koos maksuvaba tulu taastamisega jääb inimestele ja ettevõtetele rohkem raha kätte,” kommenteeris riigieelarve häid külgi peaministri parteikaaslane, võrukesest riigikogu saadik Anti Haugas (RE). „Üldine maksukoormus väheneb 36,6% pealt 35,2%-le. Valitsuse arvestuse järgi jääb tulumaksumuudatuste tulemusel majandusse ligikaudu 780 miljonit eurot.”

Positiivne on tema sõnul ka see, et õpetajate palgafond suureneb 3,9%, keskmine pension prognoosi järgi 5,1% ning siseturvalisuse töötajate palkadeks lisatakse 7,3 miljonit eurot. Samuti jäävad kaitsekulud 5% juurde SKPst. Praeguses julgeolekuolukorras ei saa Haugase kinnitusel Eesti riigikaitse ega sisejulgeoleku arvelt järele anda.

„Suurim probleem on jätkuvalt riigi rahanduslik seis,” nentis ta eelarve kehvemate külgede kohta. „Eelarve tulud on 19,4 miljardit ja kulud ligikaudu 20,2 miljardit eurot ning valitsussektori puudujääk jääb 4% juurde SKPst. Riigi võlakoormus tõuseb 2027. aastal 28,3 protsendini SKPst. Ehk kuigi puudujääki vähendatakse, elab riik endiselt märkimisväärselt üle oma võimaluste.”

Samuti tähendab kulude kärpimine Haugase sõnul seda, et mitmed vajalikud investeeringud tuleb edasi lükata. Investeeringute kogumaht langeb ligikaudu 1,3 miljardilt 1,18 miljardile eurole. Küsimus ei ole saadiku tõdemusel ainult selles, kui palju riik kulutab, vaid selles, kas iga euro läheb sinna, kus see Eesti inimeste elu ja majandust kõige rohkem parandab.

Mida tähendab eelarve konkreetselt Kagu-Eestile?

„Kagu-Eesti jaoks on olulised eelkõige teed, ühistransport, töökohad ja julgeolek. Riigimaanteede korrashoidu ja arendamisse läheb üle Eesti ligi 274 miljonit eurot ning ühistranspordi riigieelarveline toetus on 190,2 miljonit eurot,” tõi Anti Haugas välja. „Viimane on just hajaasustusega piirkondades väga oluline, sest siin ei ole ühistransport mugavusteenus, vaid paljude inimeste ainus võimalus tööl, koolis või arsti juures käia. Samuti on Kagu-Eesti jaoks oluline siseturvalisuse tugevdamine ja idapiiri väljaehitamine. Idapiiri kiiremaks väljaehitamiseks lisatakse neli miljonit eurot ning raha läheb muu hulgas seire, droonivõimekuse ja patrulltaristu parandamisse.”

„Toredaid asju saab teha toredatel aegadel, praegu on oluline julgeolek!” rõhutas ta lõpetuseks.

Sibul: halvasti on palju
Parlamendis opositsiooni esindav Priit Sibul (Isamaa) Otepää vallast kiitis riigieelarve puhul eeskätt seda, et see tõesti panustab riigikaitse tugevdamisse, nagu geopoliitiline olukord seda nõuab. Samas tõi ta hoiatusena välja: praktika näitab, kuidas tegelikult jääb iga aasta suur summa kaitseraha kasutamata, sest lihtsalt ei jõuta toota vajalikku materjali nii kiiresti kui vajalik.

Ka tõi Sibul eelarvest positiivsena välja panustamist kriisivalmiduse tõstmisele. See ei tähenda tema sõnul ainult valmisolekut mingiks sõjaliseks kriisiks, vaid ka ühiskonna valmiduse tõstmist olukorraks, kus näiteks mõni raju talvetorm jätab suurema hulga majapidamisi mitmeks päevaks elektrita.

„Halvasti on palju! Reformierakonna väide, et nad vähendasid eelarve defitsiiti, ei vasta tegelikult tõele – lihtsalt raha ja kohustusi tõsteti aastate lõikes ümber,” kritiseeris isamaalane. „Sealjuures lüüakse lisaeelarvega osa rahast laiaks juba tänavu, et mahutada tuleva aasta eelarve 4% piiresse, aga ka järgnevateks aastateks näidatakse strateegias defitsiiti 4%, kuigi veel mullu (ja ka tänavu mais) lubati selle vähendamist 0,5% võrra igal aastal.”

„Eriti salakaval on viis, kuidas peidetakse eelarvesse ära koormised, mis inimeste elujärge hakkavad mõjutama alles pärast valimisi – näiteks tänavu lükati edasi kütuste aktsiisitõus, mis tabab 1. maist meid kahekordsena. See on üks katteallikas, kuidas defitsiiti näidata 4% piiridesse mahtuvana, aga selle maksame me kõik kinni bensiinijaamas või poes, kuhu toovad kaupa veoautod. Lisaks rakendub 1. jaanuarist 2028 Euroopa liidu ETS2, mis tõstab kütusehinda veelgi ja põhjustab uue inflatsioonilaine,” lisas ta.

Priit Sibul sõnas, et talle valmistab sügavat muret, kuidas riik ehk superministeeriumis istuvad ametnikud ja „põlisest tallinlasest peaminister Stenbocki majas” mõtleb regionaalsele arengule kui millelegi teisejärgulisele. Ta tõi näite: eelarvereal „regionaalse ettevõtluse, kohalike avalike teenuste toetamine“ oli 2025. aastal kirjas 43 miljonit eurot, tuleval aastal 21 miljonit. Eelarvetehniliselt on aga Sibula sõnul tegelik vähenemine veidi väiksem, sest osa rahast läheb ka „regionaalsesse“ kaitsetööstusesse, aga ikkagi on kärbe 16,5 miljonit.

„Valitsus võib rääkida, et see pole kärbe, sest tegu on Euroopa Regionaalarengu Fondi rahadega ja kuna ELi eelarveperiood on lõppemas, ongi vähem jagada, aga see on vabanduse otsimine. Tegelik küsimus peaks olema, miks siis riik ise ei otsi vahendeid, et aidata järgi neid piirkondi, kus on kõige väiksemad palgad, kus on inimestel tegelikult raske, sest Tallinnast juhitud riik ei saa aru, mida seal langetatud otsused nagu automaks tegelikult Eesti teises otsas teevad. See kanapimedus, arvamus, et Eesti on ju peamiselt Tallinn ja Harjumaa, on sügavalt-sügavalt kurvastav,” sõnas ta lõpetuseks.

Klaassen: liigume tasakaalus eelarve poole
„Kindlasti on selles eelarves hästi see, et lõpuks ometi hakkame tagasi liikuma tasakaalus eelarve poole, mis lubab tulevikus koguda headel aegadel reserve ja vastu pidada kriisidele. Rõõmustada võiks ka selle üle, et õpetajate, päästjate ja kultuuritöötajate palgafond siiski tõuseb 3% võrra,” sõnas rahvasaadik Mait Klaassen (RE) Järverest.

Temagi tõi välja üle 5% ulatuvad kaitsekulud, ning tõdes, et seda kulutust mitte tehes viime oma riigi kaitsetusse olukorda sõjalise ründe korral – ja siis poleks enam ka ei oma riiki ega ka kellelegi vabadust ega rahu tagada.

„Kaguregiooni, nagu ka kogu idapiiri äärse ala arenguks on vaja uuel ELi finantsperioodil planeerida investeeringutoetused suuremana just piiriäärsetesse maakondadesse, et suurendada ettevõtlusaktiivsust ja luua siin kõrgemat lisandväärtust tootvaid töökohti,” sõnas ta kodukandi kohta. „Eelkõige sõltub viimane aga omavalitsuste suhtumisest ettevõtjatesse, sest koos suudetakse luua uusi töökohti, anda peredele kindlust ja arendada piirkonda. Oodata, et keegi tuleb ja teeb seda meie eest, pole eriti viljakas idee! Ikka meie ise siin ja koos oleme need, kes vastutavad kohaliku arengu eest!”

Frosch: ääreala kängub
Täna fraktsioonitu, aga Isamaasse kuuluv Ants Frosch (sündinud Põlvas, õppinud Valgas ja elab täna Otepääl) oma kommentaaris riigieelarvest midagi positiivset ei leidnudki.

„Riigi rahaga mängimise eksperiment, mida tegevuspõhiseks eelarveks nimetati ning millega 2020. aastal algust tehti, on totaalne läbikukkumine,” teatas ta. „Riigi tegelikest kuludest pole valitsuse tööandjal, rahval, aimugi. Eksisteeriv olukord, kus asutustes peetakse jätkuvalt mitteavalikku kulupõhist eelarvet, näitab ilmekalt tegevuspõhise eelarve suurimat nõrkust: see pole inimestele ega ka valdavale osale rahvaesindajatest hoomatav.”

„Olukord, kus arvestatav osa aasta eelarvest jääb kasutamata, kuid raha küsitakse maksudega juurde, viitab koalitsiooni küünilisele mõtteviisile – teeme, sest saame!” kritiseeris saadik.

Frosch lisas, et peale eelseisvaid valimisi tuleb esimese asjana ellu viia riigieelarve „pea pealt jalgadele keeramine” ehk kõigile arusaadava kulupõhise arvestuse juurde tagasipöördumine.

„Eesti valitsemisel puudub täna regionaalne mõõde, otsida ja leida seda eelarve projektist on parun Münchauseni meelepett. Tooks välja ühe konkreetse negatiivse mõju, mida eriti Kagu Eestis tunda saame. Teedele kulutatakse veelgi vähem. Ääreala kängub,” teatas Ants Frosch.

Allas: hajaasustuse autoomanikele valitsust leevendust ei paku
Võru-Rõuge mees Anti Allas (SDE) ütles riigieelarve kohta esiteks, et selle läbitöötamine veel käib ja praegu saab jagada vaid esialgseid hinnanguid. Opositsioonilised sotsid plaanivad kindlasti teha eelarvele hädavajalikke muudatusettepanekuid.

„Palju positiivset järgmise aasta riigieelarvest ei leia,” hindas ta. „Siiski on hea, et ühistranspordisse pandi 7,5 miljonit eurot juurde. Kuigi need lisavahendid jagunevad nii reisirongide, lennukite, parvlaevade kui maakonnabusside vahel, siis lootust on, et järgmisel aastal ei tule nii palju liinide kärpimisi. Samas pole summa piisav, et korvata kogu kütuse hinnatõusuga seotud kulu. Samuti on hea, et päästjad, politseinikud ja õpetajad saavad mingigi palgatõusu, kuigi see kindlasti ei rahulda nende olulistes valdkondade ametis olevate inimeste ootusi.”

Halvasti on aga Allase sõnul see, et kui ühistranspordile kütusehindade tõusu mõju aidatakse leevendada, siis tavalistele autoomanikele valitsust leevendust ei paku.

„Seda vaatamata asjaolule, et näiteks hajaasustusega piirkondades (mida leidub hulganisti ka Kagu-Eestis) on bussiliinid ja nende väljumised praeguseks nii optimeeritud, et paljudel inimestel tuleb paratamatult tööle, kooli, poodi, arsti juurde jõudmiseks isiklikku autot kasutada,” seletas ta.

„Sotsiaaldemokraatide ja teiste opositsioonierakondade üleskutsed energiakandjate hinnatõusu natukenegi leevendada aktsiisi alandamisega – olgu kütuse-, elektri-, gaasi- või küttekulude osas – on seni saanud valitsuselt eitava vastuse. Ajal, kui paljudel palk üldse ei tõuse, on iga palgatõus hea uudis. Siiski tähendab päästjatele, politseinikele ja õpetajatele lubatud 3%-line palgatõus, et nende palk kasvab vaevu samas tempos nagu hinnad. Reaalset ostuvõime tõusu seal ei tule ning mahajäämus keskmisest palgast kasvab,” kritiseeris Allas.

Valitsus teatab tema sõnul, et päästjatele ei saagi rohkem maksta ning energiahindade tõusuga ei saagi midagi teha, sest riigieelarve on keerulises seisus – eelarvepuudujääk on tervelt kaks miljardit eurot.

„Kuid kuidas sellesse olukorda jõuti? Reformierakonna poliitikute väide, et suure eelarvepuudujäägi taga on ennekõike kaitsekulud, on luiskamine: nimelt tekitas eelarvesse iga-aastase püsiva augu astmelise tulumaksuvabastuse ehk niinimetatud maksuküüru kaotamine. Reformierakonna kinnisidee läks maksma 780 miljonit eurot aastas!” pahandas sotsiaaldemokraat. „Eriti küsitav on võlgu võtta selleks, et teha maksukingitus 3500 ja rohkem eurot uus teenivatele inimestele. Peaministril peaks häbi olema, et tema 1840 euroseks lisasissetuleku riik laenab kõrge intressiga. See on täiesti jabur tegevus.”

„Loomulikult polegi eelarves raha, et erihoolekande suur mure lahendada või kütuse- ja küttekulude tõusu inimestele osaliseltki korvata, kui see on juba kulutatud laenu arvelt 200 miljoni maksukingituste tegemisele ennekõike kõrgema palga teenijatele,” sõnas ta.

Rääkides eelarve mõjudest konkreetselt Kagu-Eestile, jäi Allas sama maksuküüru teema juurde. ta tõi välja, et mediaanpalk oli üleriiklikult 1840, Kagu-Eestis aga 1438-1524 ning Harjumaal üle 2000 euro.

„Maksuküüru kaotamise rõõmud läksid ennekõike Harjumaale, samas kui suurem osa Kagu-Eesti inimestest sai sellest vähem raha juurde, kui võeti teiste maksutõusudega ära, rääkimata järsult tõusnud energiahindade kulusurvest pere-eelarvele,” hindas ta.

Püüdes eelarvest midagi positiivset leida, avaldas Allas senise info põhjal lootust, et pisut rohkem on vahendeid kruusateede mustkatte alla viimiseks, millest võiks kasu saada ka Kagu-Eesti inimesed. Samuti jätkuvad investeeringu piiri tugevdamisse. Halva uudisena tuli tema sõnul aga ka see, et kuigi riik paneb lähiaastatel oma raha korterelamute renoveerimisse, siis ainult 20% toetuse määr tähendab seda, et meie piirkonnas ei rekonstrueerita ühtegi kortermaja. Ning veel kritiseeris sotsiaaldemokraat, et erihoolekande alarahastuse probleemi lahendamisega pole sisuliselt alustatudki.

Epler: keerulisel ajal jätkub raiskamine
„Küsida halva eelarve puhul, mis selles head on, on ebamõistlik, isegi absurdne. Riigirahandust tuleb vaadata tervikuna. Esimene selgelt negatiivne aspekt ongi see, et riigi kulud ületavad tulusid rohkem kui pooleteist miljardi võrra ning riigi laenukoormus kasvab pretsedenditult suureks. Laenu teenindamiseks kulub edaspidi sadu miljoneid,” sõnas opositsiooni poole pealt Kärgula mees Rain Epler (EKRE). „Valitsus põhjendab suurt kulutamist riigikaitsega, kuid nagu viimased nädalad on näidanud, puudub selgus selle osas, kas raha kasutatakse otstarbekalt ning ilmnenud on mitu suurt väärkasutust. Ütles ju tagasi astunud kaitseminister Pevkur otse, et raha voolab nii palju peale, et selle kulutamine toob kaasa vigu.”

„Ajal, kui rahaline seis on keeruline, jätkub raiskamine. Olgu selle näiteks ligi 500 miljonit eurot Rail Balticale, mis kunagi Euroopasse ulatuma ei hakka, või sajad miljonid MTÜdele, kelle tegevuse mõttekus on tihti küsitav. Selle kõrval keeldutakse tõstmast päästjate palka, millele kuluks alla 20 miljoni,” lisas ta. „Kui riigieelarve tervikuna paneb rõhuasetused valesti, ei ole ka kagueestlastel midagi positiivset leida. Automaksuga pigistatakse maarahvast edasi, ajalooliselt madala sündimuse ning maapiirkondade tühjaks jäämise probleemidega ei tegeleta.”

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 08/10/2026 10:06:30